Kalju Kütt`i mälestusnäitus

20. I 1951 – 13. V 2018

 

mälestusnäitus 23.01 – 01.03. 2019  Jakobi galeriis.

Avamine 22.01 kell 18:00

Kalju Kütt oli  kunstnik, leiutaja, installaator, performance’ite ja näituste tehniline kujundaja, lava-, graafika- ja kalvadosemeister.

Kalju Kütt tuli Tallinna Nukuteatrist Tartu Lasteteatrisse tööle Anne Maasiku kutsel ning võttis enda hoolde etenduste tehnilise poole. Tema käe all sündisid valguslahendused ja helipildid kümnetele lavastustele. Lisaks teatritööle õpetas Kalju Lastekunstikoolis graafikat ja oli  näituste installeerija ja jäädvustaja-kroonik. Viimaks tegustes Kalju trükimuuseumis, kus juhendas kunstnikke-residente ja üldse sügavtrükihuvilisi.

Enamus Kalju Kütti viimastest näitusest toimusid Tartu Lastekunstikooli galeriis, kus paar päeva pärast tema sünnipäeva avatakse 22. jaanuaril kell 18:00  ka tema mälestusnäitus.

Mälestusnäitus koosneb  ateljeest ja kodust leitud garaafikast ja esemetest, millest suure osa moodustavad Kalju tõmmised tema lapsepõlvepiltidest, tütrest ja sugulastest ning tuttavatest.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Tartu Lastekunstikool ja Tartu Linnamuuseum

 

Lisainfo: piret.viirpalu@raad.tartu.ee

Jakobi galerii
Jakobi 52, Tartu
T-R 14-19

___________________________________________________________________________

Tiigi 61 koolimajas

Maarja Pettai „(Eba)loomulik loomastik“

„(Eba)loomulik loomastik“ sai alguse 2018. aasta kevadel.
Näitusel eksponeerin Lastekunstikooli lõputööd „Enam ei pääse“, mille hinne oli „5+“.
Näitusel on kolm tööd hindega „A“, mis valmisid 11. klassis uurimis-praktilise tööna „Kolme
veristlik-sürrealistliku teose valmimine“. Neist neljast tööst sündiski idee laiendada maalide ja
joonistuste hulka ning teha esimene iseseisev näitus. Soovisin end proovile panna, kujutades
erinevaid loomi ja linde ning tööde suuruseid varieerides 10 x 10 cm kuni 100 x 120 cm.
Taotlesin 2018. aasta kevadel Tartu Hansa Rotary Klubilt Noorte Arengu Fondi stipendiumit,
et tasuda vajaminevate tarvete eest. Klubi kiitis mu taotluse heaks.
Peale pikka mõtlemist otsustasin oma näitusele panna nimeks „(Eba)loomulik loomastik“.
Sõna „eba“ on sulgudes, sest töödes ei ole üleliia mängitud sürrealismiga. Valisin sõna
„loomastiku“, sest keskendun peamiselt loomadele ja lindudele, keda leidub Eestis. Iga töö
puhul proovisin kujutada võimalikult realistlikku lindu või looma, kes on sürrealistlikus
olukorras. Tegu on veristliku sürrealismi ehk realistliku sürrealismiga. Loomad ja linnud on
olnud alati põnevad – karvad, suled, kõrvad, ninad, kehahoiak ja nii edasi…
„(Eba)loomulik loomastik“ on tohutu eneseületus ja ma olen meeletult uhke enda üle. Olen
väga tänulik nii Rotary Klubile kui ka Tartu Lastekunstikoolile, sest ilma nende abita
„(Eba)loomulikku loomastikku“ ei oleks olemas.