MAALIMINE

Maalikunstiajalugu ei koosne lahtreist, nagu õpikutes seda parema arusaadavuse nimel sageli kujutatakse. Nii ka maaliõpe Tartu Lastekunstikoolis on pigem mitmesuunaline ja interdistsiplinaarne kui traditsiooniline või akadeemiline.

Lastekunstikoolis õpetatavad maalikunstiideed, -tehnikad, -mõjud, -eeskujud ja -terminid on ajas mitmeti tõlgendatavad ja paljude tähendusvarjunditega, nii nagu hinnang kunstile ja pedagoogikale läbi aegade ikka on olnud.

Õpetuse eesmärk õppijale on teadvustada kunstiliste mõjude, inspiratsiooni ning ideede tõuse ja mõõnu ajas ning anda maalikunstitööriistad, tehnikad, hoiakud ja võtted selle kõige väljendamiseks.

õpetaja Marina Aleksejeva

JOONISTAMINE

Joonistamine on igivana kunstiliik, mis on inimesi paelunud ürgaegadest peale ja väljendab inimkonna huvi ümbritseva maailma vastu ja aitab lapsel seda tundma õppida.

Joonistatakse nii pliiatsitega kui ka söe ja sangviiniga ja muude sarnaste vahenditega, mis aitavad jooni tekitada nii paberile kui teistele sarnastele pindadele ja alustele. See on selline alus-õppeaine, mida meie koolis on õpetatud sama kaua kui vana on meie kool (alates 1957. aastast). Meie koolis on õppinud üks meie vabariigi kuulsamaid joonistamise meistreid Aapo Pukk, kelle ema Laine Pukk töötas õpetajana meie koolis terve elu.

Tänapäeval õpetatakse meil nii realistlikku-akadeemilisemat joonistamist, mis sisaldab portreteerimist ja natüürmordi kujutamist, samuti ka moodsamat ja vabamat ehk fantaasial põhinevat joonistust. Õpetajad on meil ise osavad joonistajad ja kogenud töötajad.  

KOMPOSITSIOON

Kompositsioon on üks põhilistest distsipliinidest kunstiõpetuses, mille eesmärgiks on siduda tervikuks teistes ainetes õpitud oskused ja teadmised. Et arendada lastes loomingulist fantaasiat, ei tule peamist rõhku asetada mitte niivõrd tegelikkuse täpsele kujutamisele kui süžee edasiandmisele ja selle omapärasusele, väljendusrikkusele ja dekoratiivsusele.
Vastavalt vanuseastemetele tegeletakse nii realistlike kui abstraktsete, nii pinnaliste kui ruumiliste kompositsioonidega.
Kompositsiooniõpetus seostub ka värviõpetusega, selgitades vastastikuseid mõjusid, kontrastide ja koloriidi tekkimise probleeme, värvuste psüühilisi mõjusid.
Üldkompositsiooni alla kuulub ka dekoratiivne kompositsioon, mis hõlmab dekoratiivse kujunduse nähtusi, õpetab tundma rahvuslikku ornamentikat ja looma uusi ornamente kasutades pinna jaotamisel tasakaalu.
õpetaja Riho Kall

VORMIÕPETUS

Vormiõpetuse tunnis tegeletakse ruumilise mõtlemise arendamisega läbi käelise tegevuse. Vormiõpetus arendab laste loomingulisust, vormitunnetust ja nägemisoskust. Tundides kasutatakse ruumiliste esemete voolimiseks enamasti savi. Savi on looduslik materjal mida saab kergesti töödelda. Saviga voolides tekib õpilasel vahetu kontakt materjaliga, kätega töötamine pakub tasakaalu tänapäeva infoühiskonna pealetungile.

õpetaja Ove Kalde

KUNSTIAJALUGU

Kunstiajaloo tunnis õpitakse kauni kunsti minevikku ja tänapäeva. Räägitakse, kuidas ja miks on inimene loonud kauneid vorme. Kunst kajastab väga hästi aega, milles ta on loodud. Ajastu, olud, inimesed, poliitika mõjutavad teoste loomist alati.

Kunst ilma ajaloota ja ajalugu ilma kunstita on vaesed, väheütlevad. Kui kunstiteostele anda lugu, ajalugu, annab see palju juurde. Ajalugu ilma kunstita on aga kurb, julm ja lame.

õpetaja Üllar Sillaots

LOOVUS

Loovustund toetab mõtteviisi…

…et kõik lapsed on sünnipäraselt loovad ning vabas õhkkonnas, läbi loomemängu ja kunstiliste tegevuste on võimalik loovust äratada ning enda või teiste kasuks tööle panna;

…et loovuse arendamine on lapse üleüldise õppimisvõime eeldus.

Ehkki tunni eesmärgiks on ergutada lapse kunstilist mõtlemist, lähtutakse arusaamast, et pildiline ja sõnaline mõtlemine moodustavad kaks, põhiolemuselt võrdset telge, mida kasutades laps kaardistab enda jaoks ümbritsevat maailma. Nii nagu pilt on suhtlemis- ja eneseväljendusvahend, on seda ka sõna. Üks teiseta oleks poolik. Tunniülesandeis keskendutakse nende kahe – sõna ja pildi koostoime viisidele, võimalikele puutepunktidele nii kujundlikus kui mõistelises maailmas.

Seega on loovustunni fookuses sõna ja pilt ning nende variatsioonid. Lisaks sisaldub tunni õppekavas hulgaliselt põnevaid, lapse loovat mõtlemist virgutavaid harjutusi nagu…

…improstseenid, visualiseerimisharjutused, loovkirjutamine, rolli- ja situatsiooniharjutused, keele- ja kultuurimängud, impromaal, sotsiodraama, suhtlemisharjutused, kehaskulptuurimängud, värviharjutused ja ajurünnakud.

Harjutused on nii individuaalsed (soodustab iseseisvat mõtlemist) kui grupipõhised (soodustab sünergiat).

Kirjalikud harjutused lõppevad jagamisringiga, kus iga õpilane saab võimaluse oma töö (nt pilt) sõnaliseks läbitöötamiseks. Oma pildist rääkides saab laps teadlikumaks oma tunnetest ja mõtetest. Samuti annab see esinemisjulgust ja vähendab pingeid.

Loovustund…

…käivitab õpilases loomeprotsessi, vallandab lapses fantaasia ja loova kujutlusvõime, mida saab eduliselt ära kasutada teistes kunstitundides;

…liigutab lapsi. Kuna liikumine aktiveerib ajutüve ja paneb loova mõtte tööle, pakutakse õpilasele piisavalt füüsilist liikumist ja draamaelementi sisaldavaid loovharjutusi;

…meelitab õpilasi vaheldusrikkusega. Et tunnis on põhirõhk protsessil, mitte niivõrd töö tulemusel, on igas loovustunnis uued ja põnevad ülesanded.

õpetaja Diana Lõhmus

NOORTE KUNSTISTUUDIO

Stuudio eesmärk on arendada visuaalset mõtlemist ja eneseväljendusoskust. Tegeleme nii joonistamise, kui ka maalimise algtõdede omandamisega. Tutvume ja katsetame erinevaid tehnikaid ja vahendeid, nii joonistamises kui maalimises.

Joonistuse õppesisu: 
erinevad joonistusvahendid ja tehnikad
joonistuse ülesehitus
geomeetrilised põhivormid
ruumiline kujutamine
inimene, modell ( lühiajalised visandid, portree)

Maali õppesisu:      
tutvumine värvusõpetusega
natuurist maalimine
abstraktne maal
tutvumine erinevate maalitehnikatega

Õpe toimub ateljee vormis, kus tööülesanded sünnivad ühise vestluse käigus. Oodatud on kõik, kes armastavad joonistada ja maalida!

õpetaja Katrin Musteikis-Saue